Blogi

Mida rääkis kirjandusteadlane Peeter Olesk Raamatumaailmast

Postitas Aivar Sool, 06.03.2010 Vaadatud (37)

15. veebruari Vikerraadio saates "Kirjanduse tähestik" rääkis kirjandusteadlane Peeter Olesk muuhulgas Raamatumaailmast.
Mida ta rääkis, saad kuulata lisatud audiolt.

Kirjanduse tähestik on saade eesti kirjandusest ja kirjanikest, aga mitte ainult. See on ka mõtisklus ajast ja oludest, milles kirjandus on sündinud, ja kirjanikest kui isiksustest. See on dialoog kahe filoloogi vahel, kellest üks on mitu aastakümmet süvenenud kirjandusprotsessi ja leidnud tähendusi ning seoseid, teine aga jälginud seda pigem kõrvalt, kujundades oma pilti kirjandusest vahendatult arvustuste, ülevaadete ja hinnangute varal.

Kuula Vikeraadios pühapäeviti algusega kell 15.05 Peeter Oleskit ja Mart Ummelast uues saates "Kirjanduse tähestik". Kui Sul pole mahti kuulata pühapäeviti, siis kõiki toimunud saateid saad kuulata internetis sobival ajal.

ARVUSTUS: Elust Vahtralehemaal: Minu Kanada

Ene Timmusk „Minu Kanada“. Kirjastus „Petrone Print“, 2010
Postitas Karolina Nahkor, 04.03.2010 Vaadatud (67) 1 arvamus
(Raamatuarvustaja hinne)

Olles ise aastal 2007, kui ilmus esimene „Minu …“ sarja raamat, hiljuti Torontost Eestisse tagasi kolinud hakkasin mõtlema, millest mina oma raamatus kirjutaksin, kui kunagi avaneks võimalus oma Kanada elu kogemused paberile panna. Suur oli minu üllatus kui nüüd aastal 2010 ilmus Ene Timmuski sulest „Minu Kanada“ ja juba sisukorrale pilku heites tundus, et autor on oluliseks pidanud väga sarnaseid teemasid, kui mina tookord oma kogemustele tagasi mõeldes.

Kui...

Kanada

ARVUSTUS: Ilu ja harmoonia päikseline pai

Margit Kilumets, Elo-Mirjam Peil „Elu. Kunst. Epp Maria monograafia“. Kirjastus „Menu Kirjastus“, 2009
Postitas Elina Kononenko, 04.03.2010 Vaadatud (23)
(Raamatuarvustaja hinne)

Epp Maria Kokamäe monograafia „Elu. Kunst“ näol on tegu eelkõige kunstiraamatuga, tekst on selles ilmselgelt teisejärguline nähtus. Fotosid ja reprosid võiks aga end vaatama unustadagi.

Minu jaoks on selle raamatu kaanekujundus selle raamatu vaat et nõrgim külg. Kui aga raamatukaane avad, vaatavad vastu üks visuaalne maiustus teise järel. Raamatu kujundus on tõesti suurepärane. Pildid, raamid, Epp Maria kodude sisekujundused, kadakatega palistatud tee mereni – see kõik mõjub turvaliselt ja inspireerivalt. Kindlasti tasub masendaval ja hallil päeval see raamat kätte võtta ja veenduda, et inimene on ise oma rõõmu looja ja ilu tegija.

Huvitav on paralleelselt järgida, kuidas on muutunud Epp Maria maalid...

Video: Raamatumaailma tutvustus

Postitas Aivar Sool, 03.03.2010 Vaadatud (62)

Head raamatusõbrad!

Tõnu Sikk reklaamifirmast Division valmistas toreda Raamatumaailma tutvustava videoklipi. Suur tänu Tõnule!

Head vaatamist!   Kuidas meeldib?

Raamatumaailm

ARVUSTUS: Lootusetu põgenemine Mongoolias – iseenda ja armastuse eest

Roy Strider „Minu Mongoolia“. Kirjastus „Petrone Print“, 2009
Postitas Sirle Truuts, 22.02.2010 Vaadatud (105)
(Raamatuarvustaja hinne)

Reisimine Aasiasse sisaldab endas tihti kirjutamata sõnumit kui ka soovi eemalduda materiaalsusest üleküllastunud reaalsusest. Raamatus „Minu Mongoolia“ kirjeldatud rännakud viivad autori sinise siidsalli maale ehk Mongooliasse. Kuigi nimetab autor Mongoolia teemalist reisikirja raamatuks armastusest, tekitas see siiski minus pigem küsimust, et kas kinnisidee mõnest inimesest on ikkagi armastus? Või omavad raamatus kirjeldatud armastus ja iha pigem seotust budismi nelja põhitõega kannatusest, sisaldades endas positiivset sõnumit vabanemise ja rõõmu suunas?

Tulenevalt sellest, et ma ise ei ole Aasias rändamas käinud, siis oli ka raamat Mongooliast minu jaoks äärmiselt põnev. Raamatust meeldisid autori võrdlused. Näiteks nimetas ta Tallinnat Lonkavaks linnaks või Ulaanbaatari kesklinna koduseks Narvaks või Jõhviks. Lisaks tekitas üllatust autori...

ARVUSTUS: Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas

Douglas Adams „Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas“. Kirjastus „Eesti Päevalehe Kirjastus“, 2009
Postitas Kai Saareli, 21.02.2010 Vaadatud (46)
(Raamatuarvustaja hinne)

Brittide huumor on mulle alati meeldinud. Nende kirjandus, teadagi, pole ka just kõige halvem. Douglas Adams suudab lootusi mitte petta ja pakkuda lugejale kaks-kolm õhtupoolikut väga hea huumori ja jutustusstiili seltsis.

Olen siiani viieosalisest triloogiast lugenud kahte raamatut, esimest ja teist osa. Mõlemad teosed siis eesti keeles. Kindlasti on tänu omakeelsele tõlkele mitmed naljad kaduma läinud, ent siiski leidsin pea igalt leheküljelt koha, mille üle omaette muiata või lausa kõva häälega naerda. Tekst on kohati täiesti jabur, ent kokku moodustab siiski mingi loogilise terviku. Samas, kui loogiline saabki olla raamat, mille üheks „peaosaliseks“ on kosmoselaev, mis kasutab edasiliikumiseks Ebatõenäosuse Veojõudu. Nimetet „kütus“ on paljuski süüdi selles, mis raamatutegelastega toimumas ja on vastutav nende pidevast surmasuhu...

huumor, kultusraamat, ulme

Tasuta e-raamatud

Postitas Aivar Sool, 16.02.2010 Vaadatud (112)

Raamatumaailmas on loodud uus rubriik Tasuta e-raamatud. Lugege Mario Pulveri luulekogu „Ma räägin sinuga“ siin.

Oodatud on kõikide autorite nii uued kui vanad e-raamatud.

Lugupeetud autorid! Kasutage veebivõimalusi maksimaalselt. Pakkuge Raamatumaailmas midagi oma loomingust tasuta lugemiseks (näiteks mõni teie läbimüüdud raamat). Võimaldage lugejatel kõiki oma raamatuid ööpäevaringselt osaliselt lehitseda.

Kui olete oma teostega Raamatumaailmas nähtav ja kättesaadav, võib nii mõnegi teie raamatu ostuotsus sündida just siin.

Milleks autorile oma profiil Raamatumaailmas? Lugege siin.

Kui Sul on küsimusi e-raamatu avaldamise ja autoriõiguste kaitse kohta, palun kirjuta: ...

ARVUSTUS: Väga hea elulooraamat Ingrid Bergmanist

Charlotte Chandler „Ingrid“. Kirjastus „Pilgrim“, 2009
Postitas Elina Kononenko, 12.02.2010 Vaadatud (36)
(Raamatuarvustaja hinne)

Ingrid Bergmani elulugu on üle pika aja üks parimaid selle žanri raamatuid, mida on mul viimastel aastatel lugeda õnnestunud. Raamat on huvitav, hästi kirjutatud ja silmaringi laiendav.

Ausalt öeldes ei teadnud ma, et Ingrid Bergman oli omal ajal niivõrd suur Hollywoodi staar. Ilmselt nii nagu ka paljud teised, arvasin minagi veel 10 aastat tagasi, et Ingrid Bergman on Ingmar Bergmani õde või naine. Mõlemad maailmakuulsused olid küll pärit Rootsist, aga tuttavaks said nad alles Ingridi elu lõpupoole, kui Ingrid võitles juba vähiga. Koos tegid nad ühe väga hea filmi „Sügissonaat“. Ingmar oli kaua aega abielus Ingridiga, aga see oli üks teine Ingrid Bergman, kes küll õnnetu kokkusattumusena samuti vähki suri.

Omamoodi uskumatu on ka see, et blondi ja põhjamaise Ingrid Bergmani tütar on brünett modell ja filmistaar Isabella Rossellini.

...

ARVUSTUS: Peter Hessler. Ennustusluud.Reis Hiina minevikus ja olevikus

Peter Hessler „Ennustusluud“. Kirjastus „Eesti Ajalehed AS“, 2010
Postitas Ivi Eenmaa, 07.02.2010 Vaadatud (77)
(Raamatuarvustaja hinne)

Ainult autor ise oma tagasihoidlikkuses, saab ja tohib nimetada raamatut reisuks Hiina minevikku ja olevikku. Lugeja jaoks on siin aga palju muud – autori KIRG, PÜHENDUMINE, OTSINGUD (võib-olla veel midagi?) maailma ühe vanima tsivilisatsiooni ja seda kandvate inimeste saatuste vastu.

Eesti keeles ligi 500 lehekülge kohati seikluslikke kohtumisi oma kangelastega tänases Hiinas ja mujal maailmas, pani mind algul ootama hoopis teist laadi seoseid, kui raamatus on toodud. Kangelased on vajalikud, et rääkida kultuurist ja ajaloost, linnadest, väravatest ja müüridest maa peal ja maa all. AEG on tegur, mis seob, samastab ja eristab. AJA SEOSED ulatuvad aga tuhandetesse aastatesse. Miks ikka ennustusluud? Mida lehekülg edasi, seda rohkem sain aru, et iga inimene selles raamatus on seotud arusaamaga, et kohusetunne, ka oskus alluda, on hiina mõistes rohkem väärt, kui...

ajalugu, Hiina, reisiraamat

ARVUSTUS: Enn Haabsaar „Soome-ugri saamine"

Enn Haabsaar „Soome-ugri saamine“. Kirjastus „Argo“, 2009
Postitas Ahto Muld, 07.02.2010 Vaadatud (58)
(Raamatuarvustaja hinne)

Mullale näitas kord vana Linda Viiding fotot 1938. aastast, millel ta kõlkus tähtsa näoga Liivimaal, liivlaste rahvamaja trepil. Antud rahvamaja ehitasid ungarlased, eestlased ja soomlased ja tegelikult oli see muidugi suvaline maakivist ait, igasugu sitta ning koli kõrini täis topitud – kalavõrkudest adrani. Aga et läti peded liivlastele kultuuriautonoomiat ei andnud, oli isegi ait ühe väljasurnud rahva jaoks suur asi... Ühtlasi sai Ahto imetleda mingit sirgeldust kontoripaberil, mis kujutas endast soome-ugri keelepuud ja väitis vana aja lolli järjekindlusega, et...