No mis naiselikkust sa kunstilt ikka tahad, eriti kui ühiskondlikud ja pealaest jalatallani tavotiga kokku mäkerdatud mutriööbikud pealinna taksodest ning Kiviõli saastabasseinidest on mehed ja tembeldavad kõik, kes samuti tavotiga koos pole, juba iseenesest naiselikuks. Aga Kivimaad lugedes saab aru, et höövlipededel pole õigus: tänastes modernsetes tingimustes peab soorollid kärmelt ümber hindama. Nii on nüüdsest tööl mittekäimine ja naise kulul elamine väga mehelik ning auväärne tegevus, samas kui iga naine, kes soovib oma naiselikkusega vähegi tähelepanu tõmmata, kasigu käbedalt kuhugi ametisse ja kärutagu papp mehele labidaga kööki. Väga mehelik on, kui mees oskab maitsvat toitu teha, tunneb hea sakuska valmistamise tuhandet saladust, naise asi olgu aga träni poest kohale tassida, puid tuua, sibulat hakkida ja pudel lahti kruvida. Muld on elukorralduse ja hinnangute muudatuste üle äärmiselt rõõmus ning võib öelda, et tõelise pioneerina on ta ise eelkirjeldatud süsteemi järgi juba aastakümneid edukalt mehelikku kunstielu elanud.