Epp Maria Kokamäe monograafia „Elu. Kunst“ näol on tegu eelkõige kunstiraamatuga, tekst on selles ilmselgelt teisejärguline nähtus. Fotosid ja reprosid võiks aga end vaatama unustadagi.
Minu jaoks on selle raamatu kaanekujundus selle raamatu vaat et nõrgim külg. Kui aga raamatukaane avad, vaatavad vastu üks visuaalne maiustus teise järel. Raamatu kujundus on tõesti suurepärane. Pildid, raamid, Epp Maria kodude sisekujundused, kadakatega palistatud tee mereni – see kõik mõjub turvaliselt ja inspireerivalt. Kindlasti tasub masendaval ja hallil päeval see raamat kätte võtta ja veenduda, et inimene on ise oma rõõmu looja ja ilu tegija.
Huvitav on paralleelselt järgida, kuidas on muutunud Epp Maria maalid ja kuidas on muutunud välimuselt tema ise. Mulle väga meeldib näiteks foto lk 15, kus imenoor ja tütarlapselik Epp Maria seisab koos oma esimese lapsega. Ja samas tõden taas kurbusega, kui kiirelt noorus mööduda võib.
Kirjutan kahe käega alla Epp Maria suhtumisele oma kodu(de)sse. Jalutasin kord Haapsalus ja armusin ühte mere ääres seisvasse rohelisse majasse niivõrd sügavalt, et lasin ennast selle ees pildistada. See merekaldal asuv mõnusates soojades toonides hoone tundus mulle unistuste koduna. Mõni aega hiljem lugesin kusagilt ajakirjast, et tegu on Epp Maria Kokamäe majaga. Kadestan tema pere töökust ja oskust luua niivõrd õdusaid, sooje ja terviklikke eluasemeid.
Ma hindan seda, et see raamat juhib väärtustama pealtnäha tavalisi lilleõiekesi või vana õunapuutüve. Ka mina leian, et need asjad on olulised ja nende keskel pikemalt peatumine aitab leida rahu endaga ja maailmaga, tasakaalu ja eneseselgust.
Nagu juba ütlesin, on raamatu tekst kindlasti teisejärgulise väärtusega ja tundub olevat kiirelt valmis tehtud tellimustööga. Esimene neist on pealiskaudne, teine aga lihtsalt veider, kuna põikleb päris kummaliselt Epp Maria teelt eemale – oleks oodanud rohkem põhjalikkust. Mul on väga kahju, et ma pole lugenud Epp Maria maaliraamatut, sest nagu aru sain, kirjutab seal Epp Maria Kokamägi endast ise. Aga võtan selle peagi käsile, sest Epp Marialt filosoofiast on kindlasti palju õppida.
